Kooliaasta eelviimane päev oli ülekooliline matkapäev. Meie klassil oli kevadise loodusmatka plaan juba enne matkapäeva väljakuulutamist paigas. Idee minna Räpina ümbrusesse metsikut loodust avastama käis välja Joel koos emaga ning nende pakutud matkajuhi Airiga sai plaan paika.
Matka alustuseks uudistasime Tsöörikmäe meteoriidikraatrit. Huvitav infot meteoriidi kukkumisest praeguse Räpina linna lähedusse metsa on möödas rohkem kui 9000 aastat. Infotahvel pakkus huvilistele küllalt infot nii Eesti kui ka kogu maailma meteoriidikraatrite kohta.
Edasi matkasime vahelduval metsamaastikul. Kõndisime mööda metsateid ja loomaradu, ületasime raielangi ning hüppasime üle kraavide. Aeg-ajalt tegime peatusi, et kuulatada linnulaulu ja õppida metsataimi. Kohtusime rähnipoja ja metsvindiga, kuulsime kägu. Nägime ussilakka, ööviiuleid, kilpjalgu ja näksisime jänesekapsaid. Uurisime kände ja lugesime aastaringe.
Piknikuplatsil Võhandu jõe kaldal õpetas Airi spetsiaalsete tööriistade abil puu kõrgust ja läbimõõtu mõõtma ning puu seisukorda ja juurdekasvu selgitama selleks tarviliku puuri abil. Avastasime haava, mis pealtnäha oli terve, aga seest üsna halvas seisus.
Peale söögipausi sai koduteele asutud.
Matk pani nii mõnegi lapse vastupidavuse proovile. Tundus, et taoline seiklus oli mitmele esmakordne. Kõik olid ülitublid, sest kõigest hoolimata jõudsime vapralt plaanitu ellu viia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar